Kristjan ja laktaaditest

Eelmisel nädalal tegime Kristjanile laktaaditesti, mis andis olulise alginfo edasise treeningplaani ülesehituseks. Ca 40 minuti jooksul tõstsime jooksulindil koormust suurendades treeningpulssi ning jõudsime anaeroobsesse tsooni, kus Kristjani vastupidavus oli hea.

Mis on laktaat?
Laktaat on piimhappe sool, mis tekib meie kehas intensiivse lihastöö tulemusena. Treenides aeroobses tsoonis (kasutades rasvu ja süsivesikuid) suudab organism laktaadi viia maksa, kus see muudetakse glükoosiks ning taaskasutatakse energiana tööks (laktaadi väärtus veres on sel juhul alla 4 mmol/l). Olukorras kus aga töökoormus kasvab sedavõrd, et liigutakse juba anaeroobsesse tsooni (energia tootmine toimub peamiselt süsivesikute osavõtul, hapniku puudusel), ei suudeta laktaati enam organismis transportida ning seega kuhjub see lihastes ja pärsib nende tööd (laktaadi väärtus veres kasvab üle 4 mmol/l). Tegemist on reaktsiooniga, mis kaitseb organismi ülepingutuse eest.

Laktaaditesti ülevaade
Testi sooritatakse reeglina kas veloergomeetril, ellipsil või jooksulindil (kõndides/joostes). Testi käigus võetakse inimeselt vereproove (tavaliselt kõrvalestast) 3-4 minutilise ajavahemiku tagant. Sama intervalli tagant toimub ka pidev koormuse suurendamine läbi mille tõuseb südamelöögi sagedus. Kui testi alguses on laktaaditase ca 1 mmol/l kohta, siis testi lõppjärgus tõuseb see üle 4mmol/l, mis tähendabki anaeroobse läve ületamist. Lisaks võetakse kõige lõpus ka viimane proov, et näha organismi taastumisvõimet.

Laktaaditesti vajalikkus
Tihtipeale treenivad inimesed mõne laialtlevinud soovituse järgi olles ise teadmatuses kas selline treening ka nende jaoks efektiivne ning tulemustele viiv on.
Laktaaditesti kokkuvõttena saab inimene ülevaate oma põhivastupidavusest, aeroobse treeningtsooni pulsivahemikest ning anaaeroobsest lävest, millest edasi pulssi tõstes ta juba kurnab oma keha. Erandiks on siinkohal sportlased, kelle eesmärk ongi tõsta võimalikult kõrgele oma anaeroobne lävi ning seetõttu on nende treeningus tähtis roll just intervalltreeningul, milles liigutakse lühikeseks ajaks ka anaaeroobsesse tsooni ning seda sihilikult.
Testi tulemustest lähtuvalt saab määrata inimesele just talle sobiva treeningkoormuse vastavalt tema poolt soovitud eesmärkidele (rasvapõletus, vastupidavuse tõstmine jne.) Testi on soovitav korrata iga 3-4 kuu tagant, et saada ülevaade treeneri poolt antud treeningsoovituste tulemuslikkusest ning et paika panna ka uued koormused jätkamaks arengut.